Välisluureametist

Ülesanded

Välisluureameti peamine ülesanne on koguda, analüüsida ja edastada infot Eestit puudutavate väliste julgeolekuohtude kohta. Välisluureameti kogutud info annab väga olulise panuse Eesti riigikaitse ja julgeolekupoliitika kujundamisse. Välisluureamet on Eesti riigikaitse eesliin, sest luureinfo tagab vajaliku eelhoiatuse meid ohustavate sündmuste kohta.

Välisluureamet tagab turvalist sidet riigi salastatud võrkudes ja teostab välisvastuluuret, et kaitsta Eesti diplomaate ja välismissioonidel viibivaid kaitseväelasi. Samuti kaitseb Välisluureamet Eestile edastatud salastatud välisteavet, täites riigi julgeoleku volitatud esindaja ülesandeid.

Oma ülesannete täitmiseks teeb Välisluureamet tihedat koostööd nii Eesti kui ka rahvusvaheliste partneritega.

Ajalugu

Välisluureameti ajalugu ulatub 1992. aastasse, kui moodustati Eesti Vabariigi Riigikantselei Teabeteenistus. 1994. aastal viidi Teabeteenistus Välisministeeriumi alluvusse. 2001. aastal loodi Teabeamet, millest sai Kaitseministeeriumi valitsemisala asutus ning millega liideti ka toonase Valitsusside Asutuse signaalluureüksus. Alates 2017. aasta 1. juulist on asutuse nimi Välisluureamet, mis väljendab selgelt asutuse põhiülesannet, milleks on luureinfo kogumine.

Juhtimine

Välisluureametit juhib peadirektor Mikk Marran.

Teave Välisluureameti koosseisust ja struktuurist on riigisaladus.

Välisluureamet tegutseb Kaitseministeeriumi valitsemisalas.

Järelevalve

Välisluureamet tegutseb vastavalt julgeolekuasutuste seadusele. Järelevalvet Välisluureameti üle teostab Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon, mis hindab muuhulgas põhiõiguste tagamist ning ameti töö tõhusust. Samuti peavad Välisluureameti üle järelevalvet Kaitseministeerium, Õiguskantsler ja Riigikontroll.